1779. aasta võiks eesti kirjanduse ajalukku minna eesti luule aastana. Nimelt ilmus kaks märgilist teost, mille arusaamad luule ülesannetest erinesid ja mis viitasid eesti (kirjaliku) luule kahele konkureerivale arenguvõimalusele.

Need olid Johann Gottfried Herderi (1744–1803) rahvalaulukogu «Volkslieder» («Rahvalaulud») teine köide, mis sisaldas eesti rahvalaule Herderi töötluses, ning Johann Friedrich Ernst Albrechti (1752–1814) Rakveres välja antud luulealmanahh «Ehstländische poetische Blumenlese für das Jahr 1779» («Eestimaa poeetiline lillevalik 1779. aastaks»), mis esitles kohaliku saksakeelse luule kõrval kolme «maakeelde ümber pandud pala». Viimaste lähtetekstideks olid tuntud saksakeelsed laulud. Mõlemad kogumikud ilmusid ajal, kui Baltimaadel oli hoogu võtmas diskussioon «mittesaksa» kirjanduste arenguvõimaluste üle. Loengus selgitab Liina Lukas, millised need olid teoorias ja millised teostusid praktikas.